Alpide suusakeskused: kuhu minna ja mida oodata

Alpide suusakeskused on Eesti mägedega harjunud sõitjale paras kultuurišokk. Sajad kilomeetrid nõlvu, kõrguste vahe üle kilomeetri ja mäed, mille kõrval Kuutsemägi tundub väikese künkana. Aga kuhu minna? Valikut on nii palju, et esimese reisi planeerimine võib võtta rohkem aega kui puhkus ise.

Austria pakub elavat apreskit, Prantsusmaa hiiglaslikke suusaalasid ja Itaalia Dolomiidid head toitu koos suurepäraste nõlvadega. Šveitsis saad omakorda nautida Matterhorni vaateid, kuigi rahakott võib pärast pisut kergem olla.

Vaatasime üle Alpide tuntuimad keskused ja selle, kellele mis sobib.

Alpide tuntuimad suusakeskused lühidalt

Keskus / ala Riik Nõlvu Tõstukeid Kõrgeim punkt Tuntud
Les 3 Vallées (Val Thorens, Méribel, Courchevel) Prantsusmaa ~600 km 159 3230 m maailma suurim ühendatud ala
Zermatt / Cervinia Šveits, Itaalia ~322 km 51 3899 m Matterhorn, lumekindlus, aastaringne liustik
Tignes / Val d’Isère Prantsusmaa ~300 km 80 3456 m kõrgus, liustik, edasijõudnud sõitjad
Ski Arlberg (St. Anton, Lech) Austria ~300 km 85 2811 m freeride, legendaarne apreski
Saalbach Hinterglemm Leogang Fieberbrunn Austria ~270 km 69 2096 m ringsõit, apreski, pered
Ischgl / Samnaun Austria, Šveits ~239 km 45 2872 m apreski pealinn, lumekindlus
KitzSki (Kitzbühel) Austria ~188 km 58 2000 m Hahnenkamm ja Streif, ajalugu
Sölden Austria ~140 km — üle 3300 m kaks liustikku, pikk hooaeg
Dolomiti Superski (sh Val Gardena) Itaalia ~1220 km ühe passiga — — Sella Ronda, vaated, toit
Livigno Itaalia ~115 km — 2798 m tollivaba tsoon, pargid

Austria: apreski ja mugavus

Austria on eestlaste seas vana lemmik. Lend Münchenisse, Salzburgi või Innsbrucki, sealt lühike transfeer ja oledki mägikülas. Paljudes kohtades algavad nõlvad peaaegu hotelli ukse juurest. Mõnus, kui ei taha igal hommikul varustusega bussipeatust otsida.

Suusataja hooldatud nõlval St. Antonis, Ski Arlberg
Hommikune hooldatud nõlv St. Antonis. Foto: St. Anton am Arlberg
  • St. Anton (Ski Arlberg) on ühendatud Lechi, Zürsi ja Warthiga ning nõlvu on kokku umbes 300 km. Siin jagub rajaväliseid laskumisi ja tugevale sõitjale sobivaid musti radu. Pärast sõitu algab kuulus apreski otse nõlval.
  • Ischgl on lumekindel (küla 1400 m, tõstukid ligi 2900 m) ja tuntud kui Alpide apreski pealinn. Hooaja algus- ja lõpukontserdid on legendaarsed. Vaikset mägiküla otsides vaata pigem mujale.
  • Saalbach Hinterglemm on üks suur ring, kus saad terve päeva sõita ilma sama nõlva kordamata. Sobib nii peredele kui seltskondadele ning apreski on elav. Hea koht, kui sulle meeldib iga tõstukiga kuhugi uude kohta jõuda.
  • Kitzbühel on suusatamise ajalugu: Hahnenkammi võistlus ja Streifi rada. Küla on ilus ja siin on, mida vaadata ka pärast suusapäeva. Nõlvad asuvad aga madalamal, nii et lumekindlus sõltub rohkem talvest.
  • Sölden on kahe liustiku (Rettenbach ja Tiefenbach) tõttu üks lumekindlamaid kohti Austrias. Liustikul algab hooaeg juba sügisel ja kestab maini. Kui tahad suusareisi varakult ette võtta või kevadel veel viimased pöörded teha, tasub Sölden meeles pidada.
Ski Arlbergi radade kaart: St. Anton, St. Christoph, Stuben, Zürs, Lech ja Warth
Ski Arlbergi radade kaart: St. Anton, Stuben, Zürs, Lech ja Warth on ühe suusapassiga ühendatud. Kaart: Ski Arlberg

Prantsusmaa: kõige suuremad alad

Kui Austria on mõnus mägiküla koos korraliku suusamäega, siis Prantsusmaal võib suusaala olla nii suur, et nädalaga kõiki nõlvu läbi ei sõidagi.

  • Les 3 Vallées on maailma suurim ühendatud suusaala: Val Thorens, Les Menuires, Méribel ja Courchevel, kokku umbes 600 km nõlvu. Val Thorens on Euroopa kõrgeim suusaküla (2300 m), seega lumi on kindel. Kui armastad pikki suusapäevi ja uute radade avastamist, siis siin tegevusest puudust ei tule.
  • Tignes ja Val d’Isère on kõrged, liustikuga ja pigem edasijõudnud sõitjale. Hooaeg kestab novembrist maini. Hea valik, kui tahad rohkem suusatada kui kohvikus istuda.

Prantsusmaa keskustes on külad sageli ehitatud otse nõlva äärde. See tähendab, et saad majutusest suusad all rajale minna (ski-in/ski-out). Apreski on rahulikum kui Austrias. Mõne jaoks pluss, mõne jaoks põhjus hoopis Austriasse minna.

Itaalia: Dolomiidid ja hea toit

Itaalias tasub suusapäeva sisse arvestada ka korralik lõunapaus. Mäeonnis söödud pasta või pitsa võib olla sama hea põhjus tagasi tulla kui mõni lemmiklaskumine.

Neli suusatajat Sellaronda nõlval Dolomiitides, taustal Sella mäestik
Sellaronda Val Gardenas, taustal Sella mäestik. Foto: Val Gardena / Dolomiti Superski
  • Dolomiti Superski on üks pass, millega pääseb umbes 1220 km nõlvadele 12 suusapiirkonnas. Kuulsaim on Sella Ronda, ring ümber Sella massiivi, mille saab ühe päevaga läbi sõita. Val Gardenas on üksi umbes 176 km nõlvu. Mägionnide toit ja vaated on siin tõesti omaette põhjus kohale tulla.
  • Livigno asub kõrgel (kuni 2798 m), on lumekindel ja tollivaba tsoon. Pargid on Euroopa paremate hulgas, nii et freestyle’i sõitjad ja lumelaudurid tunnevad end siin koduselt.

Šveits: Zermatt ja Matterhorn

Zermatt on ühendatud Itaalia Cervinia ja Valtournenchega ning nõlvu on umbes 320 km. Kõrgeim punkt on ligi 3900 m ja Matterhorn Glacier Paradise’il saab sõita aasta ringi.

Küla on autovaba, vaated Matterhornile on võimsad ja hinnad samuti. Kui tahad kord elus päris postkaardilikku Alpide suusareisi teha, on Zermatt kindlasti üks kandidaate.

Kuidas valida?

Kui kõik need nimed hakkavad juba segamini minema, vali selle järgi, mida sa reisilt tegelikult ootad.

  • Esimene reis või pered: Saalbach, SkiWelt (Wilder Kaiser), Dolomiidid. Palju sinisi ja punaseid radu, head suusakoolid.
  • Tugev sõitja ja freeride: St. Anton, Tignes ja Val d’Isère, Zermatt.
  • Apreski: Ischgl, St. Anton, Saalbach, Sölden.
  • Lumekindlus (märts–aprill või vähese lumega talv): Val Thorens, Sölden, Zermatt, Tignes. Mida kõrgemal küla ja tõstukid, seda kindlam lumi.
  • Park ja freestyle: Livigno, Mayrhofen, Laax (Šveits).

Millal Alpidesse minna?

  • Detsember: hooaja algus, lumi alles koguneb. Kõrged keskused ja liustikud on kindlam valik.
  • Jaanuar: külm, vähem rahvast (v.a jõulud ja aastavahetus), head hinnad.
  • Veebruar: parim lumi, aga Euroopa koolivaheajad muudavad keskused rahvarohkeks ja kallimaks. Kui saad, broneeri varakult.
  • Märts–aprill: päike, pikad päevad, kevadlumi. Vali kõrgem keskus.

Rendi kodus või kohapeal?

Austrias maksab majandusklassi suuskade rent nädalarendi puhul umbes 20 € päevas ja saapad umbes 10 € päevas (Intersport Rent, 2026). Nädal tuleb seega umbes 180–210 €.

Rendikeskusest saad täiskomplekti nädalaks 75 €-ga ja lastele on alati −30%. Kui lendad, arvesta juurde suusapagasi tasu. Nii saad võrrelda, kumb variant sulle päriselt soodsam tuleb.

Hind pole aga ainus asi. Kodus rentimisel on veel mõned päris mõnusad eelised:

  • Saapad sobitame rahulikult, mitte saabumispäeva õhtul järjekorras.
  • Esimesel hommikul oled kohe nõlval, mitte rendipunkti järjekorras. Puhkus on liiga lühike, et seda saabaste proovimisele kulutada.
  • Sõidad sama varustusega, mida juba tunned. Kui oled meilt varem rentinud, valime sama mudeli.
  • 90% varustusest on 2024–2026 mudelid, hooldatud ja teravad kandid.
  • Premiumklass (nt HEAD Kore, Fischer RC4, Atomic Redster) neile, kes tahavad Alpides kiiremini ja täpsemalt sõita. Lisatasu on +10 € kuni 3 päeva, +15 € alates 4 päevast.
  • Tagatisraha pole, tagastus 24/7: öine lend koju, too varustus kohe ära.
  • Transpordikott 10 € või ratastega (2–3 komplekti) 25 €.

Vaata ka, millist suuska Alpidesse valida, leia sobiv pikkus kalkulaatoriga ja broneeri rent.

Blogi

Lumeinimeste jutud

Kuhu sõita, mida valida ja kuidas mäel hakkama saada. Kirjutame ise, oma kogemusest.

Kõik jutud →
4,959 arvustust Google'is →
  • Uus ja alati hooldatud varustus. Hea valik nii suusa kui lauahuvilisele.Martin P. · Google
  • Teenindus oli tõesti professionaalne ja sõbralik.Mariliis K. · Google
  • …sain ma siit elu parimad saapad ja suusad reisiks Dolomiitidesse.Sven K. · Google
Krati tee 44, TabasaluE–R 12–19 · L 10–15Vaata kaardil →Müügitingimused
×